Käibemaksu OSS erikorda saab rakendada ainult EL-i liikmesriikide lõpptarbijatele müüdud kaupadele ja teenustele. Maksu- ja tolliamet on aastaid olnud oma kodulehel avaldatud selgitustes seisukohal, et teiste liikmesriikide lõpptarbijateks loetakse OSS erikorra mõttes ainult füüsilisi isikuid.
Tõenäoliselt 2026. aasta alguses on maksu- ja tolliamet muutnud oma seisukohta ning nüüd loetakse lõpptarbijateks OSS erikorra rakendamisel mitte ainult füüsilisi isikuid, vaid ka teisi kauba sihtkoha liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreerimata isikuid, sealhulgas ka sealseid käibemaksukohustuslasena registreerimata ettevõtteid ning mittetulundusühinguid, sihtasutusi ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi.
Eesti käibemaksukohustuslasest müüja saab seega käsitada ostjat lõpptarbijana seni, kuni ostja ei ole talle teatanud oma käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit kauba sihtkohariigis.
OSS erikorda saab rakendada ühendusesisesele kaugmüügile ja lisaks digiteenustele ka muudele teiste EL-i liikmesriikide lõpptarbijatele osutatavatele teenustele, mille käive tekib lõpptarbija liikmesriigis (näiteks kinnisasjaga seotud teenused (ehitamine, hindamine), kultuuri-, kunsti-, spordi-, hariduse- või meelelahutusteenused (etendused, kontserdid, näitused), transpordivahendite renditeenus jms).
Näiteks, kui Eesti ettevõte müüb oma e-poe platvormil kaupu Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja Poola lõpptarbijatele, siis on tal võimalik rakendada nendele müükidele Eesti 24% käibemaksumäära, kui nende müükide kogukäive aasta algusest arvestades kõigi liikmesriikide peale kokku ei ületa 10 000-eurost piirmäära. Kui viidatud piirmäär ületatakse, siis on ettevõttel vaja hakata rakendama OSS erikorda ja ettevõttel tuleb kohaldada oma müügiarvele vastavas liikmesriigis sellele kaubale kehtivat käibemaksumäära.
Samas on lubatud ettevõttel rakendada OSS erikorda neile e-poe müükidele ka esimesest müügitehingust alates, mis on soovitatav juhul, kui teistes liikmesriikides on neile kaupadele kehtivad käibemaksumäärad Eesti käibemaksumäärast väiksemad.
Seejuures ei saa praegu OSS erikorda rakendada juhul, kui Eesti ettevõttel on samas liikmesriigis püsiv tegevuskoht või kui kaubad lähetatakse teise liikmesriigi lõpptarbijale samas liikmesriigis olevast laost, mitte Eestist.
Lähiaastatel lisatakse maksukohustuse täitmist lihtsustavasse OSS erikorda ka seni veel erikorraga katmata piiriülene käive, mille korral tekib käibemaksukohustus teises liikmesriigis.
Raamatupidamisteenuste ja maksunõustamise kohta saad rohkem küsida Numeri konsultantidelt.
