Uudised

ELi palga läbipaistvuse direktiiv kohustab kõiki liikmesriike kehtestama uued palga läbipaistvuse nõuded hiljemalt juuniks 2026. Eesmärk on vähendada soolist palgalõhet ja tagada õiglane tasustamine, muutes värbamis- ja palgasüsteemid läbipaistvamaks, andes töötajatele laiema ligipääsu palgateabele ning kohustades suuremaid tööandjaid regulaarselt palgalõhet mõõtma ja parandama. Balti riikides on direktiivi põhinõuded ühesugused, kuid selle rakendamise ulatus, tempo ja tehniline lahendus erinevad märkimisväärselt Eesti, Läti ja Leedu vahel.

Vastavalt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 punktile 6 on erisoodustuseks muuhulgas laenu andmine turutingimustest madalama intressimääraga, välja arvatud, kui intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär. Kahekordne intressimäär on alates 1. juulist 2025 langenud 6,3%-lt 4,3%-le.

Riigikogu võttis 11. detsembril 2024 vastu julgeolekumaksu seaduse, millega kehtestatakse ajutiselt kuni 2028.a. lõpuni uus riiklik maks, mis koalitsioonilepingu kohaselt suunatakse Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks.

Füüsilisest isikust väikeettevõtja, kes ei tegutse oma tegevusalal FIE-na, võib ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel alates 2019. aastast avada LHV Pangas eraldi pangakonto – ettevõtluskonto, kuhu hakkavad laekuma tema klientide maksed osutatud teenuste või müüdud kaupade eest.